AU: Suva, jääme Horvaatiasse

Sinu refresh nupp on täiesti töökorras, me lihtsalt ei blogitanudki eile. Pole eriti huvitav lugeda kuidas kaasmaalased naudivad 32 kraadist sooja ja joovad rannas päiksevarju all külma märjukest, samal ajal kui sina lõdised Eestis kuhu on ootamatult saabunud talv. 

Otsustasime veel 1 ööks siia jääda kuna nii mõnna on ja otseselt meid Montenegros midagi ei oota. Ainult ühes winerys tahan kindlasti käia ja seda ma tuletan enda kallile kaasale päevas mitu korda meelde. Millal ta närvid huvitav üles ütlevad. 

Õhtul võtsime korra jalad kõhu alt välja ja sõitsime Cavtat’i. Imetlesime MEGA lux jahte ja kaatreid. Ootasime isegi, et näeks neid inimesi kes seal peal elu naudivad. Väga nad ennast näole ei andnud, aga siiski üks härra vilksatas korra kui nautis ilmselt külma šampanjat samal ajal kui jüngrid kogu see pool tundi mis seal istusime, jahi täpselt sama kohta lapiga nühkisid. Ja veel silmasime ühte 50’ndates prouat kes astus sadama kõige vingema jahi peale. Veidi pettusin kuna olin oodanud sellist rikast väljapeetud vanaprouat, aga tema oli hoopis välja veninud kodupükste ja päevi näinud pluusiga. Tegelikult on see arusaadav ja ta on ka inimene. Igas sadamas ju vahitakse neid punnis silmadega ja kaua sa jõuad ennast sättida iga silmapaari tarvis. 

Siis jalutasime veidi nö vanalinnas kus elu kui sellist ei olnud, aga need tänavad, käigud ja lõputud trepid avaldasid muljet. 

Lõpuks viis tee jälle mäest üles ja see trampimine tasus ära kuna seal oli kõige ilusam surnuaed mida olen näinud. 

Cavtat nähtud, sõitsime koju. Jõime veini ja vaatasime vanalinnas tehtud pilte. Kõik pildid on nii toredad, et lihtsalt tekkis küsimus kas me olemegi nii kenad või.... Hanno lõpetas mu lause ise. Et iPhone 8’l pidi olema äärmisel hea kaamera ja mul ei maksa enda erutust heast väljanägemisest väga kõrgele kruvida. Tuleks olla realist ja leppida vahel faktidega. Nt Hanno on leppinud sellega, et ta on nii nägus. Ta lihtsalt on õppinud sellega elama, et ta näeb hea välja. Minul soovitas ka olukorraga lihtsalt leppida, et kui ma olen sellise inetu pardipojana sündinud siis nii on ja sinna ei ole ju mitte midagi parata. Tuleb enda teisi positiivseid külgi rohkem esile tõsta. Ma hakkan nüüd otsima neid positiivseid külgi ja omadusi milles ma hea olen. 

Täna hommikul pakkisime asjad, kasutasime esimest korda meie elamise kööki mis oli väga korralik ja sõime banaaniputru. Nii oluline info. 

Igatahes tulime Sheratoni randa ja maksime päevitustoolide eest veidi vähem kui 37€. Jess. 

Lõuna tegime restoranis Lungo Mare. Väga hea toit. Hannol miski peedirisotto ( pluusiga läks kokku ja pizzat polnud menüüs)ja minul Caesari salat kanaga. Polnudki kastmesse uputatud neid kapsalehti. Hanno piilub mida ma kirjutan ja kommenteerib siin tähtsa näoga, et temale nt väga meeldib kui on kastmesssse uputatud!! Miks ma ei imesta. 

Hindeid ei viitsi panna.. hakkame väsima vist. 

Peale lõunasööki sõitsime Montenegrosse tagasi. Tuppa ja otse voodisse. Küll on väsitav see puhkusereis. Isegi sööma ei viitsinud minna. Vorpisime oma toidu ise toas kokku ja istume rõdul. Katsume ikka 9’ni üleval olla.